Üldine tuleohutusjuhend

KINNITAN
Kohtla-Järve Maleva Põhikool
 
Ülle Kumpin
Direktor
“ 07  ”  aprill    2015 a.
 
 
 
ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND
(töötajate sissejuhatavaks juhendamiseks)
 
KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOL
 
 
Maleva 4, 31021 Kohtla-Järve
 
 
 
Sissejuhatava tuleohutusjuhendiga peavad tutvuma kõik töötajad, sõltumata nende erialast ja kvalifikatsioonist. Sissejuhatava juhendamise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi tuleohutusalase töö korraldamise kohta ettevõttes.
 
 
I OBJEKTI TULE- JA PLAHVATUSOHTLIKKUSE ÜLDISELOOMUSTUST
 
1. Üldosa
1.1.Objektil on määratud juhataja käskkirjaga tuleohutuse eest vastutav isik, kelle ametijuhendis on ära näidatud tema ülesanded tuleohutuse tagamisel.
1.2.Kõik töötajad peavad läbima tuleohutusalase juhendamise juhataja poolt kehtestatud
korras. Juhendamise perioodilisus on määratud eraldi käskkirjaga.
1.3.Töötajat, kes ei ole läbinud ettevõttes kehtestatud tuleohutusalast õpet, ei tohi tööle lubada.
1.4.Isikud, kes on rikkunud tuleohutusalaseid nõudeid sätestavaid õigusakte või käesolevast juhendist tulenevaid nõudeid, võib võtta vastutusele väärteo või kuriteo süüdistusega olenevalt tagajärgedest, mida rikkumine kaasa tõi.
 
Ettevõtte juhtkond ja administratsioon:
 
Direktor                     Ülle Kumpin                          tel. 337 7781
                                               
 
Ettevõtte tegevusala:
 
Põhikool, haridusasutus
 
Ettevõttepersonali hulk ja töörežiim:
 
Kohtla-Järve Maleva Põhikool asub hoones aadressil Maleva 4, Kohtla-Järve.
 
Ettevõttes töötava on personali hulk on 98 inimest.
Koolis on 565 õpilast.
 
Tööaeg on esmaspäevast reedeni 8:00 – 16:00.
 
 
2. Hoone tuleohutusalane üldiseloomustus
Hoone kinnistu suurus on 3 ha.
Hoone on 4- korruseline, pindalaga 7142,2 m².
Ehitise põhiehitusmaterjaliks on raudbetoon. Seinad on kandvatest raudbetoonpostidest ja –paneelidest. Vahelaed on raudbetoonpaneelidest. Vaheseinad raudbetoonpaneelidest ja Cyproc kipsplaatidest. Katusekattematerjaliks on bituumenmastiks. Kõikide korrusetasapindade ruume kasutatakse alljärgnevalt: Keldrikorrusel asuvad laoruumid ja riietusruumid, poiste tööõpetuse kabinet, remonditööliste töökojad, laste huvikeskus. Keldrikorruse pindala on ca 965 m².
Esimesel korrusel asuvad ujula, söökla, raamatukogu, kodundusklass ja 9 õppeklassi, psühholoog ja HEV õpilaste töö koordinaator. Esimese korruse pindala on ca 1968,4 m².
Teisel korrusel asuvad spordisaal, aula, direktori kabinet, kantselei, õpetajate tuba, 14 õppeklassi, raamatupidamine, dir.asetäitjate kabinetid, IT kabinet ja keemia ning füüsika laboratooriumid. Teise korruse pindala on ca 2230,1 m2 .
Kolmandal korrusel asuvad dir.asetäitja kabinet, õpetajate tuba, 11 õppeklassi ja bioloogia laboratoorium. Kolmanda korruse pindala on ca 797,0 m2 .
Neljandal korrusel asuvad 13 õppeklassi ja õpetajate tööruum.Neljanda korruse pindala on ca 801,3 m2 .
 
Hoone on osaliselt kaitstud automaatse tulekahju-signalisatsiooniga (ATS-ga).
Automaatne tulekahju-signalisatsioon koosneb:
optilistest suitsuanduritest (asuvad sööklas, ujulas, spordisaalis)
 
Hoonesse on paigaldatud esmased tulekustutusvahendid:
tulekustutid tüüp PA 6, arv 27 tk. (asukohad vt.lisa 1)
 
Objekti turvateenistus on mehitatud valve baasil (8 h turvamees)
Teenindab: USS Security Eesti AS
 
3. Hoone tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustus
Hoones puuduvad keldrikorrusest kuni neljanda korruseni tuletõkkesektsioonid. Tule ja suitsu vaba levimise võimalus ühelt korruselt teisele ja külgnevatesse ruumidesse ei ole takistatud.
Hoones on osaliselt paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon (sööklas, ujulas, spordisaalis). Mujal puudub võimalus tulekahju avastamiseks algjärgus. Häirekellaks on koolikella antud häiresignaal.
 
Tuleohtlikud olukorrad võivad tekkida:
- elektriseadmete riketest tingitud põhjusteil;
-  käesoleva juhendiga objektil kehtestatud tuleohutusnõuete eiramisel;
- inimlikest eksimustest tingitud põhjusteil.
 
 
II NÕUDED TERRITOORIUMI, EHITISE KORRASHOIU TAGAMISEKS
TERRITOORIUM
 
1.Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele hoitakse vabad ning aastaringselt
kasutamiskõlblikus seisukorras.
2.Teede või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrjetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit.
3.Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Jäätmete konteiner peab paiknema ehitise välisseinas olevast ukse- või aknaavast vähemalt 2 m kaugusel.
4.Põlevmaterjali hoitaks ehitisest mitte lähemal kui 4 m.
5.Territooriumil on keelatud :
- rajada ehitist ilma kehtestatud korras kooskõlastatud projektita;
- valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;
- suitsetada.
 
Ehitis
1.Ehitises peab olema nähtavale kohale üles pandudteatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk .
2.Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergesti süttiv aine koristatakse viivitamatult.
3.Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.
4.Mis tahes aine laoruumis paigutatakse riiulile või virnastatakse ning grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi.
5.Kelder hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest.
Ehitises on keelatud:
- muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida ja tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud projektita;
- tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega;
- hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud asendis fikseerida;
- sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit. Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav;
- ladustada põlevvedelikku ja –gaasi ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas;
- hoida ja kasutada ehitise keldris põlevvedelikku või-gaasi või muud plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende kasutamine või hoidmine loetletud kohtades ei ole ehitusprojektiga ette nähtud;
- hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitte ettenähtud materjali või seadet;
- ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, tuletõrje- ja päästevahendile või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral.
Materjali laoruumis on keelatud:
- hoida põlevvedelikku ja –gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused;
- kasutada väljaspool tööaega laoruumi kütmiseks elektrikütteseadet, mis ei
ole ette nähtud järelvalveta kasutamiseks.
 
 
III NÕUDED TULEOHTLIKU TEGEVUSE VÕI PROTSESSI TEOSTAMISEL, PÕLEVMATERJALI HOIDMISE NING TEHNOLOOGILISTE SEADMETE JA RUUMIDE PÕLEVMATERJALIST JÄÄTMETE PUHASTAMISE KORD
 
1.Töö või muu tegevuse lõpetamisel peab füüsiline isik oma asukoharuumi tuleohutuse seisukohast üle vaatama ja vajadusel võtma kasutusele meetmed tulekahju põhjustada võivate tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks või informeerima neist viivitamatult objekti valdajat.
2. Töö tegemisel ei tohi:
- kasutada lahtist tuld (välja arvatud tuletöö), suitsetada väljaspool selleks ettenähtud ja sisustatud kohta ning tuleohutusmeetmeid võtmata sulatada külmunud veetorustikku lahtise tulega;
- kasutada põlevvedelikku ruumi koristamisel ning riietus- või muu eseme pesemisel või puhastamisel.
 
 
 
Nõuded seadmestikule.
1.Ventilatsioonikambrit, -filtrit ja –õhukanalit puhastatakse süttivast tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud tähtaegadel kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Ventilatsioonisüsteemi saab välja lülitada elektri peakilbist.
2.Tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning tehnohooldus peab tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama selle valmistaja tehnilise dokumentatsiooni ja tehnoloogilise reglemendi nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus peab olema tehtud valdaja kehtestatud tähtaegadel kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
3.Seadmestiku kasutamisel ei tohi jätta töötavat tehnoloogilist või muud seadet või mehhanismi järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisel töötav seadmestik. Rikkis tule- või avariikaitsesüsteemiga või muu rikkega seadmestikku ei tohi kasutada.
4.Tehnoloogilises protsessis kasutatava materjali kohta peab objekti valdajal olema selle tule- või plahvatusohtlikkust iseloomustav teave (sertifikaat, ohukaart vms), selle taaral ja pakendil vastav markeering ning hoiukoht (sektsioon) tähistatud vastava tuleohutusmärgiga.
 
Nõuded elektriseadmestikule.
1.Objektil tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutamisjuhendist ning nende paigaldamist, kasutamist ja hooldamist käsitlevast õigusaktist.
2.Töö lõpetamisel tuleb elektriseadmed vooluvõrgust lahutada, välja arvatud tehnoloogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade.
3. Elektriseadme kasutamisel ei tohi:
- paigaldada ajutist elektrijuhet (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise töökoha toitejuhe);
- kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektriseadet, -kaablit või -juhet;
- kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektriseadet ja -juhet;
- hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastas mistahes põlevmaterjali või -eset;
- kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või -valgustit;
- jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet;
- kasutada kalibreerimata või elektrijuhtmestiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset.
 
 
V MOOTORSÕIDUKITE TERRITOORIUMILE LUBAMISE, SEAL LIIKUMISE JA PARKIMISE KORD
 
Autode parkimine territooriumil on lubatud vaid selleks otstarbeks ettenähtud ja tähistatud kohtades või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. Parkimisel järgida liikluskorraldusmärke ja- vahendeid.
 
V SUITSETAMISREŽIIM OBJEKTIL
 
Ettevõtte hoones aadressiga Maleva 4 on suitsetamine keelatud.
 
VI SIDE- NING TULETÕRJE- JA PÄÄSTEVAHENDITE KORRASHOIU
NÕUDED
Tuletõrje- ja päästevahendite korrashoiu eest vastutab: Riina Elberg.
 
Automaatse tulekahju-signalisatsiooni süsteemi (ATS-i) korrashoidu kontrollib ja peab päevikut OÜ Heis registrikood 10007687, kellega on sõlmitud hooldusleping.                                                                         
 
Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele
Tulekustutid peavad vastama nõuetele ja omama vastavustunnistust.
Tulekustuti pealdis peab olema eestikeelne, kuid võib olla dubleeritud ka mõnes muus keeles. Tulekustuti pealdis paigutatakse selliselt, et see oleks loetav ka siis, kui tulekustuti asub kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel. Varjatult paigaldatud tulekustuti asukoha juurde peab olema paigutatud vastav tuleohutusmärk.
Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest.
Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja nii, et tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal rohkem kui 1,5 m.
Tulekustuti paigaldatakse ruumi sissepääsu või töökoha juurde, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse üldjuhul teineteisest hajutatuna.
Tulekustuti või tulekustuti asukohta osutav tuleohutusmärk peab olema sisenemisel nähtav.
Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs.
Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.
Tulekustuti korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja
hooldusega.
Vaatlus teostatakse vähemalt üks kord kvartalis ja fikseeritakse kirjalikult.Vaatlus sisaldab toiminguid veendumaks, kas kustuti :
1. asetseb selleks ettenähtud kohas;
2. ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav;
3. ei ole märgatavalt kahjustatud;
4. rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis;
5. plommid, tõkised on vigastamata.
Vaatlust teostab tuleohutuse eest vastutav isik.
Tulekustuti kontroll ja hooldus korraldatakse tulekustuti valdaja poolt.
Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik ( üldjuhul kustuti müüja ).
Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, korraldab tuleohutuse eest vastutav isik hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise.
Tulekustutit hooldatakse iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud.
 
 
Nõuded evakuatsiooni-ja turvavalgustusele
Ehitise turvavalgustussüsteemi paigaldusskeemid peavad pärast paigaldustööde lõppemist olema kohapeal kättesaadavad. Süsteemi muutmisel tuleb skeemides teha vastavad parandused. Turvavalgustussüsteemi vastavust nõuetele peab skeemil tõendama selleks volitatud isiku allkiri.
Turvavalgustussüsteemi kohta peetakse päevikut, kuhu tuleb kanda süsteemi korraliste ülevaatuste ja testide tulemused, rikked ja muudatused.
Ehitise omanik või valdaja peab määrama päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku. Ehitise omanik või valdaja peab kindlustama turvavalgustussüsteemi regulaarse hoolduse.
Turvavalgustussüsteemi kohta peetakse päevikut, kuhu tuleb kanda süsteemi korraliste ülevaatuste ja testide tulemused, rikked ja muudatused.
Turvavalgustuse välja lülitamisel elektri peakilbist jääb see helenduma.
Turvavalgustust kontrollib igapäevaselt, igakuiselt ja igal suvisel koolivaheajal remonditööline Vassili Svetlitšnõi.
 
VII TÖÖTAJATE KOHUSTUSED TULEKAHJU TEKKIMISEL
NING TULEKUSTUTUS-JA PÄÄSTEMEESKONNA VÄLJAKUTSUMISEL
 
NB ! Tulekahju puhkemise korral peab juhtkonna ja töötajate tegevus olema
eelkõige suunatud kaastöötajate ja klientide ohutuse tagamiseks.
HELISTA HÄDAABINUMBRIL 112
- teata õnnetuskoha aadress või võimalikult täpne asukoht
- räägi, mis on juhtunud (mis põleb, kui suures ulatuses)
- teata päästekorraldajale (dispetšerile), kas ruumides on inimesi, kas neid ähvardab
oht
- vasta küsimustele rahulikult
- järgi häirekeskusest saadud juhiseid
- teata oma nimi ja kui tead, ka telefoni number, millelt helistad
- ära katkesta kõnet ilma loata
- ära lülita telefoni välja peale teate edastamist – päästekorraldaja (dispetšer) võib
veel lisainformatsiooni vajada
- kui olukord muutub oluliselt enne päästemeeskonna saabumist, teata sellest
häirekeskusesse
 
PÄÄSTA vahetus ohus olijad ning jaga ülesandeid, kui abistajaid on rohkem
TEAVITA tulekahjust teisi hoones olijaid ning käsi väljuda hoonest (evakueeruda)
KUSTUTA esmaste tulekustutusvahenditega. Kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada (v.a. juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on kirje “Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja –seadmete kustutamiseks” (tähis “E”).
 
Pulberkustuti on efektiivne ja ohutu kustutusvahend algfaasis oleva tulekahju kustutamiseks.
LOKALISEERI tulekahju levik. Kui tunned, et ei ole võimeline likvideerima põlemiskollet, lahku ruumist. Vältimaks tule levikut, sulge väljudes võimaluse korral kõik aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon.
 
JUHENDA päästemeeskonda, et nad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta.
Tulekahju kohale saabunud juhtkonna esindaja on kohustatud :
- kontrollima kas päästeteenistus on välja kutsutud;
- korraldama evakueeritute kontrolli;
- organiseerima ohu korral viivitamatult inimeste päästmist, kasutades selleks kõiki
olemasolevaid jõude ja vahendeid.
 
 
VIII INIMESTE JA VARA EVAKUEERIMINE
 
Personali ja klientide evakueerimisel hoonest järgida tähistatud evakuatsiooniteid.
Tulekahjuteate saamisel (automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem või tulekahju avastanud isik) juhatab evakuatsiooni eest vastutav isik koheselt töötajad hoonest välja.
 
Ettevõtte hoones aadressil Maleva 4 korraldavad evakueerimise:
Korruse nr.
Töötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht
Töötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht
I
Erika Kalmus,
õpetaja
Sirje Rajamets
psühholoog
II
Riina Elberg,
direktori asetäitja majandusalal
Elma Kaev,
laborant
III
Tatjana Kossjuk,
direktori asetäitja õppealal
Oksana Kindsiko,
laborant
IV
Tatjana Mitrofanova
õpetaja
Niina East,
õpetaja
 
1.Tulekahju avastanud isik peab tulekahjust teatama häirekeskusele (tel. 112).
2.Evakuatsiooni eest vastutavad isikud korraldavad personali evakuatsiooni hoonest.
3.Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht (põlev korrus ja kõrgemal asuvad korrusetasapinnad).
4.Vastava korruse või allüksuse evakuatsiooni eest vastutavad isikud korraldavad personali evakuatsiooni antud hoonest ja suunavad evakueeritud kogunemispunkti, milleks on Maleva tn poolne õu.
5.Peale evakueerumist on tuleohutuse eest vastutav isik kohustatud välja selgitama kas kõik töötajad ja külastajad on hoonest evakueeritud. (Evakuatsiooni eest vastutavad isikud on kohustatud kogunemispunktis ette kandma evakuatsiooni tulemustest tuleohutuse eest vastutavale isikule).
6.Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb sellest päästemeeskonna saabudes koheselt teavitada tulekustutus- ja päästetööde juhti.
7.Tulekahju avastamisest alates kui see on võimalik, tuleb korraldada tule kustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega.
8. Talvisel ja külmal aastaajal on soovitav evakueeritud inimesed juhatada sooja ruumi.
Evakueerimisel on kasulik teada :
- inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu;
- paanikasse sattunud inimesed alluvad kergesti ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule;
- evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi;
- säilitada rahu ja vältida paanika tekkimist;
- prioriteediks evakueerimisel peab olema – ohtlikus tsoonis viibivad inimesed esimesena;
- liikumine treppidel ja evakuatsiooniteedel (ukseavad) peab olema tasakaalukas ja rahulik;
- ohtlikud situatsioonid tekivad kitsastes kohtades (ukseavad jms), kus suur hulk inimesi püüab kiiresti kitsaskohast läbi minna. Sellistes kohtades on eriti oluline rahustada kaastöötajaid.
Näpunäiteid juhuks kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda ehk päästetavaks :
- püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulikud;
- kui ruumist pole võimalik lahkuda, sulgege uks (viimast lukustamata), toppige uksepilud ja ventilatsiooniavad võimaluse korral kinni veega niisutatud riidega;
- liikudes suitsuses ruumis või koridoris ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres kas neljakäpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem;
- anna päästemeeskonnale enda asukohast märku kõigi võimalike vahendite abil.
 
 
IX TULETÕRJEVAHENDITE KASUTAMISE JA TULEKUSTUTUS- JA
PÄÄSTEMEESKONNA JUHIGA TEHTAVA KOOSTÖÖ KORD
 
NB! Tulekahju korral arvesta eelkõige põlemise suurust ja põlevmaterjali liiki (põlevvedelik, tahke põlevmaterjal jne ).
 
Tulekustutiga töötamisel pea meeles :
- võta tulekustuti ja vaata mida sellega võib kustutada (märgitud tulekustutile) ning lähene põlengule ohutu kauguseni ja rakenda tulekustuti tööle vastavalt kasutusõpetusele;
- kasutades pulberkustutit hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast ( mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda;
- välitingimustes kustutades seisa tulekahjukohas ülalpool tuult;
- tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta nö pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega;
- lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina;
- mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;
- kasutades süsihappegaaskustutit jälgi, et käsi või muu kehaosa ei satuks kustutusjoa mõjusfääri;
- kasutades süsihappegaaskustutit tuleb koheselt peale tulekolde likvideerimist ventileerida ruumid;
- kasutades süsihappegaaskustutit tuleb teda hoida võimalikult vertikaalses asendis, et mitte takistada kustutusagendi normaalset väljumist lehtrist.
 
 
Tuletõrje- ja päästekomando saabumisel teatage selle juhile :
- mis ja kui suures ulatuses põleb;
- kas hoonesse on jäänud inimesi, kui suur on neid ähvardav oht ja kas on kannatanuid;
- millist teed pidi jõuab kõige paremini kannatanuteni (tulekoldeni) ning umbkaudne teepikkus (meetrites);
- muud tulekahjuga kaasnevad ohud ;
- elektrikilpide asukohad ( koht, kust saab elektri hoonest või hoone osast välja lülitada );
- ärge lahkuge sündmuskohalt kuna päästeteenistusel võib vaja minna lisainformatsiooni objekti iseärasuste kohta.
Tuleohutuse eest vastutav isik või töötaja, kes juhtis kustutustöid ja evakuatsiooni on peale päästeteenistuse saabumist kohustatud :
- teatama kõik tarvilikud andmed põlemiskolde, selle kustutamiseks rakendatud abinõude ning ruumides tulekahju likvideerimisega seotud inimeste kohta;
- teatama puuduolevate inimeste arvu ja nende oletatava asukoha hoones;
- konsulteerima kustutustööde juhti põleva objekti iseärasuste kohta;
- vajadusel eraldama tulekahju kustutamisega ja vara evakueerimisega seotud töödeks tööjõu;
- organiseerima tulekustutus–ja päästetööde juhi nõudmisel mitmesuguste kommunikatsioonide välja – ja ümberlülitusi.
 
X TULEOHUTUSE EEST VASTUTAVAD ISIKUD
 
 Koolihooned ja territoorium             -              majandusjuhataja Riina Elberg