Raamatud meie ümber

Just sellist pealkirja kannab üks peatükk 7. klassi kirjandusõpikus.  Kuigi arvutid kipuvad raamatuid noorte elust välja trügima, pole lapsed raamatute vastu sugugi ükskõiksed. Et raamatute osatähtsust suurendada , tuleb neid tihedamini viia nende maailma.

Käisime 7. B klassiga Tammiku raamatukogu külastamas.  Käime seal juba mitmendat aastat ja õpilastele meeldib. Meile tutvustati raamatukoguruume, jutustati  huvitavamaid seiku Oskar Lutsu elust, vaatasime näitusesaalis väljapandud tikitud maalide näitust.  Seletati, kuidas üldse saab lugejaks.

Meeldiv oli tõdeda, et kõigil õplastel olid lugejakaardid olemas.  Veel torerdam üllatus oli see, et nii mõnelgi lapsel olid teada riiulid, kus asub nende lemmikkirjandus – näidati mullegi, kus asuvad detektiivid, kus reisikirjad  jne.

Sellised käigud on hea traditsioon. Oma kooli raamatukogu on tuttav ja omane, sinna saab minna iga päev. Lapsele on aga huvitavam olla raamatute keskel väljaspool kooliseinu. 

Lisaks tutvumisele raamatutega on sellistel külastustel teinegi eesmärk. Eesti keele õpetamise seisukohalt on vajalik, et noored saaksid tunniväliselt suhelda õpitavas keeles, et oleks kokkupuuteid eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Väljaspool kooli saab suunata õpilase tähhelepanu reaalsele keskkonnale, see aitab siduda õpitut reaalsete inimeste ja paikadega. 

Tore oleks, kui lapsevanemad innustaks lapsi sagedamini raamatukogusse astuma, see tuleks kasuks nii lugemisharjumusele, keelepraktikale kui ka suhtlusoskusele.

 

Asta Hiiesalu

eesti keele ja kirjanduse õpetaja